Sattusin üle pika-pika aja oma blogisse ja mis ma näen wordpress on oma kujundusi ja särke-värke muutnud. Ja mulle meeldib, ikka asjad muutuvad ju, midagi ei jää samaks. Mina ka muutun, praegusel hetkel ainult ümaramaks, õigemini küll osa minust muudkui ümardub 
) Kui traksipüksid on jalas, siis propeller taha ja nupp ette ja olengi Karlsson valmis. Ja novembrikuuni pean nõnda ringi veerema, propelleriga oleks hulga lihtsam ühest kohast teise saada. Jalutades jääb hing kinni ja autoga sõites väsib selg ära. No linnasõiduga veel ei väsi, aga kui ikka Tartust Matsalusse sõita, siis ikka väsib küll ja kuidas veel. Tundub, et kõhuelanik ka väsib, siis me peale suuremaid sõite peamegi päevakese puhkama, et ennast jälle vormi saada. Jah, kui ikka lõpu poole peaks rahulikumalt võtma, siis mul kipub seekord nii olema, et aina kiirem just, kõik asjad vaja enne ära lõpetada ja teha ja neid asju on oi-oi kui palju. Kiire, kiire, kiire…. Aga eks ma teengi siis kui jaksan ja kui enam ei jaks siis puhkan natuke, lasen silmagi kinni ja pärast jõuab jälle. Sellised lood siis septembris ja september juba poole peal …
17 sept
