Täna pole just olnud kõige meeldivam päev. Eile oli päev läbi nii külm, et kohe oli külm;) Õhtul voodis olid varbad nagu jääkamakad, aga ei teadnud kust veel tekke leida, see tähendab voodi alt kastist oleks saanud, aga laps juba magas ja seega ei saanud mööbeldama hakata. Kerisin siis ennast kerra ja pugesin oma väikese tüdruku kaissu. Hommikul oli päris soe, nii kaua kui teki all püsisin, edasi jälle enam polnud. Praegu tunnen ka, et mu varbad on jääs, peaks vist kusagilt mõned villased sokid otsima, aga ei tea kust. Tartus tean täpselt kus meie riided on, aga siin Saaremaal mul enam villaseid sokke pole, vist…
Kui õhtul uinusin peavaluga, siis hommikul oli see veel ikka alles, paha peksasaanu tunne on olnud päev otsa, ei saa seda olemist täna kuidagi meeldivaks pidada. Õnneks tundub, et väikesel tüdrukul pole häda midagi, kui mina olen paksu kampsuniga, siis tema silkab ikka kleidikese peal ringi. Praegu sööb vanaemaga köögis mett ja räägib: Mesilane on tubli, mesilane tõi meile mett!
Eile kui maal, memme-taadi juures tema vanaemaga õues oli ja mina toas külmetasin, siis vahepeal ta tuli mind õue kutsuma ja kui ma ütlesin, et ma praegu ei tule, siis tegi tsau ja ütles: Sina oled nii armas, emme! Raske on haige olla kui üks on selline energiast pakatav pomm su kõrval;) Energiast ja tervisest! Ja rõõmust ja armastusest!
