Kokkutulekuid on igasuguseid: kooli-, klassi-, suguvõsa-, küla- jne.
Ise pole ma kokkutulekute külastamisega eriti hiilanud. Olen käinud põhi-, kesk- ja ülkioolis ning enne ülikooli ka tehnikumis. Põhikooli klassi pole peale lõpetamist kordagi kokku tulnud, seega pole olnud ka millegilt puududa või vastupidi kohal olla. Keskkooli klassikokkutulekuid on olnud üks, kirja läks minul puudumine. Keskkooli enda kokkutulekuid ei teagi palju on vahepeal olnud, kohal pole ühelgi käinud. Tehnikumi kursuse kokkutulekuid on olnud kaks ja tehnikumi koolikokkutulekuid ka kaks peale, kokku olen neist sattunud ainult ühele koolikokkutulekule, seega osavõtuprotsent nelja kokkutuleku peale on kesine 
Ülikooli kursuse kokkutulekuid on olnud üks, olin kohal, nii, et ainuke 100%-ne kokkutuleku külastus. Ülikooli teaduskonna kokkutulekuid on olnud ka üks, kohal pole käinud, jälle puudumine kirjas või tsiteerides ühte õppejõudu: jäi see mul ülesse
Miks ma pole siis enamasti kohal? Asi pole selles, et ei tahaks minna, aga alati on juhtunud nii, et kui toimub midagi, siis olen ma olnud teises Eestimaa otsas, kahe kokkutuleku ajal isegi välismaal, no katsu siis kohale minna. Aga ega ma eriti ei tunne, et oleks paljust nii väga ilma jäänud. Täna vaatasin tehnikumi kursuse kokkutuleku pilte, mis toimusid paar nädalat tagasi. Soovitati inimlikku kadedust tunda, ei tundnud. Vaatasin pilte ja ei olnud tunnetki, et millestki hirmsasti mõnusast asjast ilma jäin, lihtsalt olid tuttavad näod, enam-vähem ikka samasugused kui kooliski käisime, ainult kortse rohkem Eks ma proovin ennast parandada ja edaspidi ka kuhugi kogunemisele kohale jõuda, aga lubama ei hakka midagi, läheb kuis läheb, jõuan või ei jõua. Oluliste inimestega kursuselt või klassist saan nii või teisiti kokku ja ei usu, et mõnega kellega vahepeal suhelnud pole, et hakkaksin peale kokkutulekut hirmsasti suhtlema.
