Minu lemmik keel on saare keel 
Mönus! Oma moodi mönus on alati koju tulla ja need esimesed saare keelsed laused, mis körvu hakkavad, lihtsalt kena!
Kas pole kena, kui lähed üle pikaaja bussijaamas Saaremaa bussi peale ja juht ütleb: Äi piletitega tulevad köige pealt! Röhud ikka seal kus nad peavad ühes öiges saare murrakuga lauses olema. Äi kena, ütleks selle peale
Üldse on mönusaid sönu mida kasutan, näiteks rapik, tiidus, jörm (väga hea söna), sokipöisel muidugi, see on juba klassika. Siis muidugi on head sönad tuhlid, tuhlisonk ja tuhlimoos, toho-tillae. Puid lapitakse ikka meite pool, käidakse pöllal ja laudil, enne vöetakse pätid ää, kui viimasesse kahte minnakse. Väga vajalik asi villasesoki nöelumisel on purjunöel ja pesu pannakse ikkagi kuivama nagidega, ei millegi muuga. Ja noh asi vöib olla ikka vilauus
Need röhud ja ö-d on ju armsad. Üks omapära on mul sellega seoses veel, et ma mitte alati ei tea, kas söna kirjutatakse selle kriipsuga vöi siis täppidega, õ või ö. No need sönad, mida rohkem kasutan, need on meelde jäänud, aga kui tuleb selline söna, mida harva kasutan, vot siis ma ei tea. Mandril koolis käies ei saanud nad mu murest aru, ma ise saan, aga väga ei muretse, sest ega mu körv vist ka ei viitsi neil vahet teha Ja nii mönigi oli täpid kriipsuks vöi vastupidi teinud, kui oma välja laenutatud konspektid tagasi sain.
Täitsa püss on ka ikka väga hea vahel öelda
