Mõnus, mõnis magus lõhn on Tartu tänavatel, eriti tuulevaiksetel õhtutel linnas ringi jalutades. See on minu jaoks Tartu lõhn. Kui peale keskkooli mitu suve jutti Tartus ülikooli astumas käsin ja mitte sisse ei saanud;), et pidi aga järgmine aasta jälle tulema, siis need suved on kõik pärnaõie lõhnased. Ja nüüd kui ma siin jalutan, siis tuleb see kõik meelde. Lõhnad on paljuski sellised, mis toovad mingid mälestused meelde.
Kui käisime Saaremaal arheoloogilistel kaevamisetel abiks ja lõunapausi ajal võsas oma võileibu sõime, siis oli seal mingi taime lõhn, mida ma siiani ei tea mille lõhn, aga kui seda kuskil tunnen, siis tulevad need põõsa alused eined meelde. Kuidas sai tädi toodud Coca-Cola pudelist morssi joodud;), jaa … lõhnad…
Nii, et kui keegi küsiks, kuidas lõhnab Tartu, siis ma vastaks – kui pärnaõied.
15 juuli
